Tänu muusikakooli vilistlase Viljandi Linnavalitsuse peaspetsialisti Ilme Kurrole ilmusid Eesti Riigiarhiivist päevavalgele huvitavad dokumendid. Need vanad paberid räägivad sellest, et muusikakooli kavatseti avada juba 16 aastat varem 1929. aastal. Miks just siis ja miks see plaan tollal ei teostunud?

Kõigepealt siirduksime ajas tagasi 1920. aastate Viljandisse. Muusikaelu kees siin täiel rindel. Koos käisid mitmed laulukoorid, kelledest staažikaim oli segakoor Koit. Sümfoonia- ja sümfoniettorkestrid tegutsesid Koidu seltsi juures, Ugala teatris ja maagümnaasiumis (tolleaegse nimega tütarlaste gümnaasium).

Puhkpilliorkestreid oli 1927. aastal koguni viis. Suvel mängisid rannakohvikus, Koidu seltsi aias ja Arkaadia aias meeleolumuusika- ja tantsubändid.

Et muusikaelu veelgi edendada, loodi 1929. aastal Viljandi Helikunsti Selts, mille põhikirjas olid järgmised eesmärgid ja sihid: „kanda helikunsti rahva laiematesse kihtidesse ja aidata kaasa rahva muusikalise tasapinna tõstmiseks". Uus selts võttis endale ulatuslikke ülesandeid:  „avada ja ülal pidada muusikakoole, korraldada igasuguseid avalikke ettekandeid nagu kontserte, loenguid, etendusi, muusikapäevi, laulupidusid, helikultuurilisi kongresse, asutada ja ülal pidada laulukoore, orkestreid, näitetruppe, kirjastada helitöid, välja anda muusikaajakirju ja kirjandust" jpm. Nagu näeme, oli muusikakooli avamine seltsi ülesannetes esikohal.

12. sept 1929 võeti helikunsti seltsi peakoosoleku poolt vastu muusikakooli põhikiri, mis saadeti kinnitamiseks vabariigi hariduse- ja sotsiaalministeeriumile. Kirjas seisab ettepanek registreerida muusikakooli direktoriks helikunstnik Augustin Pung.

Augustin Pung tuli Viljandisse aasta varem olles lõpetanud Tallinna Konservatooriumi laulu- ja muusikaõpetaja erialal ning lisaks õppinud ka viiulimängu. Temast sai kohaliku muusikaelu üks juhtivaid tegelasi. Punga unistuseks oli luua tulevase muusikakooli juurde sümfooniaorkester. Helikunsti seltsi kirjas (12. nov.1929) ministeeriumile on järgmised read:

„Küll oleks aga soovitav, et ka väikelinnades lubataks pääle klaveri, viiuli ja laulu eriklasside ka üldorkestri klass avada. Teistes väikelinnades on asi ikkagi tegelikult niiviisi kujunenud, et muusikakooli juurde koondub sümfooniaorkester, kus tähtis osa puhkpillidel, milliseid eraisikud aga kunagi ei muretse. Muusikakoolil tuleb neid aga muretseda ja kasvatada ka vastavaid mängijaid." (Kirja all pole küll Punga allkirja, aga tema stiil on selgesti äratuntav. )

Ministeerium poolt tehti kooli põhikirja mõningaid parandusi ja täiendusi ning saadeti see Viljandisse tagasi. Õpetatavad ained jagunesid eriõppeaineteks ja üldõppeaineteks. Eriõppeained – klaver, viiul, laul. Need olid tollases Eestis enamlevinud erialad, kus ka vastavad pedagoogid enamasti olemas. Ministeerium lubas lisaks avada veel oreli, tšello, kontrabassi ja orkestripillide ning spetsiaalteooria klassid, „kui selleks vastavad eeldused olemas".

Üldõppeained, mis „ühtlasi sunduslikud kõigile õpilasile" alates 10. eluaastast:

algteooria, solfeggio, harmoonia, üldklaver ning tarbe korral vormi õpetus, instrumentide õpetus, muusikaajalugu, kunstide ajalugu ja esteetika, ansamblimäng ja koorilaul ning lauljatele plastika ja itaalia keel. See nimekiri on muljetavaldav ning siin on otseselt tunda Tallinna Konservatooriumi põhikirja mõju, mida eeskujuks võeti.

Millistest rahalistest allikatest kavatseti kooli majandada?

Muusikakooli ülevalpidaja oleks olnud Viljandi Helikunsti Selts järgmistest sissetulekutest: õppemaksud, abirahad, sisseastumise- ja eksamirahad, toetused ja annetused, kontserdid, õpilaste õhtud, peod, loengud, näitemüügid ning loteriid.

Kooli pedagoogilist tegevust ja sisemist elu juhivad direktor ja kunstinõukogu.

Kunstinõukogu moodustub kooli direktorist, kõigist õpetajaist, VHS esindajast e tema asemikust ja asutuste või organisatsioonide esindajaist, kes kooli on rahaliselt toetanud eelarvest vähemalt 5% ulatuses.

 „M-kooli õpetajateks võivad olla mõlemast soost isikud kõrgema muusikalise haridusega ehk isikud, kelle muusikakutseline ja pedagoogiline võime üldiselt tunnustatud ja kes omal erialal kestvalt on tegevad olnud." Tänapäeval öeldakse viimaste kohta tunnustatud loovisikud.

Õpilased võivad olla mõlemast soost isikud, kellel vastavad muusikalised eeldused, mis sisseastumisel ja prooviaasta järel kindlaks määratud.

Mitte edasijõudmise puhul on kunstinõukogul õigus õpilast vabakuulajate hulka üle viia või väljaastunuks lugeda.

Vabakuulajad on need, kes oma valiku järgi õpivad üksikuid õppeaineid, ilma et oleks vaja kõiki kavas ettenähtud sunduslikke üldaineid õppida ja nõutavaid eksameid õiendada.

Õpilaste vastuvõtmine sünnib iga semestri algul, seega kaks korda aastas eksamikomisjoni poolt, kusjuures „vastavalt võimistele määratakse ka nende kuuluvus kursusse ja õppeaastasse." Õppeaja kestvus: klaver, viiul ja tšello 6 a., 3+3 a. (noorem ja vanem kursus), teistel pillidel 4 a. 2+2 a.

Kus oleks muusikakool asunud? Kooli teatelehelt loeme aadressi  Viljandi, Suurturg 4. See oli umbes vana veetorni vastas, kus asus elementaarkool, mis 1928. aastal kolis uude majja. 1944. aastal põles kogu kvartal kõrval asuvast riigi viinalaost alguse saanud tulekahju tõttu maha.

Nagu eespool juba öeldud, innustas kooli looma soov aidata kaasa rahva muusikalisele harimisele ning kindlustada järelkasvu orkestritele. Ilmselt võeti eeskuju tollal juba rajatud muusikakoolidest. Näiteks Valgas tegutses vastav õppeasutus alates 1922. ja Narvas 1924. aastast.

Miks Viljandis see tore plaan tollal ei teostunud? Täpsemaid andmeid selle kohta ei ole, aga võib oletada, et põhisüüdlaseks oli 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis, mis mõjutas ka Eesti Vabariiki ja mille tõttu vähenesid helikunsti seltsi rahalised võimalused.

Augustin Punga unistus täitus alles Teise Maailmasõja lõpukuudel, mil ta peale riigivõimu vahetumist töötas lühikest aega Viljandi linna täitevkomitee esimehena. Kool (tollase nimetusega muusikaalgkool) alustas tegevust 1945. a. 5. veebruaril samas majas, kus töötab tänaseni.

Juba kooli esimesel aastapäeval 1946. aastal kirjutas direktor Pung: kohalikus ajalehes: "Viljandi linna muusikaelu on oma arengus jõudnud suure sammu edasi ja noorte muusikeride kaader näitab tõhusat juurdekasvu. Samuti hakkab tärkama noorte instrumentalistide innukas orkestri- ja ansamblimäng." Viimase all mõtles ta 40 õpilasest ja õpetajast koosnevat sümfooniaorkestrit, mis oli kooli tähtsaim visiitkaart ja on seda ka praegu muidugi juba uues koosseisus.

Nüüd võime mõttes olla tänulikud, et omaaegsetel Viljandi muusikutel eesotsas Augustin Pungaga oli visadust ja tahet vaatamata esimesele ebaõnnestunud katsele oma plaan 16 aastat hiljem ellu viia.

 

Maret Tomson

Jaanuar 2010.